MAJANDUS

25.10.2006

Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest rohkem kui 25% ja on maailmas suuruselt kolmandal kohal. Saksamaa majanduse puhul on tegemist turumajanduslikke põhimõtteid rakendava majandusmudeliga, mis samal ajal jätab tööturu ja sotsiaalsfääri küsimused riigile reguleerida. Valitsuse suhteliselt tugev osalus tootmises ja teeninduses (erasektori annab 54% SKP-st) tingib ka tugevalt reguleeritud jaekaubanduse ja teenindussfääri.

Majanduskasv

Saksa majandus arenes selle sajandi algusest kuni 2004. aastani aeglustuvas või langevas tempos. Alles 2004.aastast võib väita, et majandus on saanud langusfaasist üle. Viimasel 1,5 aastal on Saksa ettevõtted aktiivselt investeerinud tootmisvahenditesse, mis on märkeks positiivsest majanduskasvust lähitulevikus. Maailmamajanduse kiire areng on mõjunud ja mõjub Saksa majanduse arengule ergutavalt. Tuleviku majandusarengu osas on määrava tähtsusega valitsuse tõhusus reformide läbiviimisel.

2006. aasta teises pooles prognoositakse Saksa majanduskasvu tõusu jätku, mis aga aeglustub 2007 aasta alguses. Valitsuse majanduskasvu prognoos 2006. aastaks on 2,2% ja 2007. aastaks 1,0% SKP-st.

Saksamaa SKP kasv 2000-2005

Allikas: Statistisches Bundesamt Deutschlands http://www.destatis.de/

Raha- ja fiskaalpoliitika

Rahanduspoliitika peamine eesmärk on läbi aastate olnud Maastrichti kriteeriumide täitmine. Eeldatavalt jääb Saksamaa eelarve defitsiit 2006. aastal Maastricht'i kriteeriumidega lubatud piiresse ehk alla 3% SKP-st. Seni ületas Saksamaa alates 2002. aastast lubatud eelarvedefitsiidi kriteeriumi probleemide tõttu riigi majandusarengus ja olukorrale mittevastavas fiskaalpoliitikas.

Majanduskasvu tagamiseks, Maastrichti kriteeriumide täitmiseks ja Saksa ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks on oluline läbi viia ettevõtete maksureform. Eelmine valitsus viis läbi maksureformi kolm etappi, kuid ei suutnud lahendanud maksusüsteemi põhilist probleemi, milleks on süsteemi keerukus ja erandite rohkus. Seepärast kavandab valitsus ettevõtete uut maksureform, mis eeldatavalt teostub 1. jaanuarist 2008. a.

Tööhõive

Kui 2002. aaasta valimiste ajal oli Saksamaal 3,8 miljonit töötut, siis 2005. aasta talveks kasvas töötute arv 5 miljonini. Valitsus moodustas probleemi lahendamiseks nn. Hartzi-komisjoni, kes töötas välja Hartz IV nimelise reformipaketi, mis rakendus 1. jaanuarist 2005. a. Mitme muutuse üheks olulisemaks aspektiks oli sotsiaalabi- ja töötuabiraha ühendamine ning ka jaotusmehhanismide lihtsustamine. Alates 2006. aasta algusest on töötute arv alanenud 4,4 miljoni töötuni, kuid riigieelarvelised kulutused Hartz IV-le on prognoositust suuremad. See, kui suures ulatuse muudatused kasu toovad, on hetkel raske hinnata, sest tööturu reformiprotsessi saadavad globaalsed muutused. EL-laienemisega jäi Saksamaa uutele EL-liikmesriikidele suletuks, esialgsete kavade kohaselt kuni 2011 aastani. 

Väliskaubandus

Saksamaa väliskaubandus on juba aastaid maailmas püsinud teisel kohal USA järel ja enne Jaapanit. Viimastel aastatel on sellesse kolmikusse sekkunud Hiina. Peamised kaubandusparnerid on EL liikmesriigid, kuhu  Saksamaa ekspordib rohkem kui 50% kaubast. Kasvanud on eksport KIE riikidesse, kus suuremateks partneriteks on Poola, Tšehhi ja Ungari. Kokku toimub umbes 70-75 % Saksamaa väliskaubandusest Euroopa riikidega.

Väliskaubandus (mln. EUR;%)

Allikas: Statistisches Bundesamt Deutschlands http://www.destatis.de/download/d/aussh/gesamtentwicklung.pdf

Tähtsamate importkaupade hulka kuuluvad toorained (s.h. naftasaadused), põllumajandustooted (s.h. elusloomad), tekstiilitooted, sõidukid, elektroonika, keemiakaubad, masinad.

Saksamaa ekspordib suures ulatuses valmistoodangut: masinaid ja seadmeid, elektroonikakaupu, sôidukeid, keemiatööstuse tooteid, metalle. Oluline on ka know-how ja tehnoloogia väljavedu.

Saksamaa peamised impordipartnerid on Prantsusmaa, Holland, USA, Hiina, Suurbritannia, Itaalia, Belgia, Austria, Šveits ja Venemaa. Peamised ekspordipartnerid on Prantsusmaa, USA, Suurbritannia, Itaalia, Holland, Belgia, Austria, Hispaania, Šveits ja Poola.

Saksamaa maksebilansi analüüsimisel on näha, et positiivse väliskaubanduse bilansi kõrval valitseb negatiivne teenuste bilanss. Puhkajate kulutused välismaal, välismaalastest töötajate rahaülekanded oma välisriikides asuvatele peredele, maksud EL ühiskassasse ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud neutraliseerivad väliskaubanduse ülejäägi.