Deutsch
Eesti
English
Eesti ja Saksamaa »

Saksamaa - Relations

07.12.2016


Saksamaa tunnustas Eestit suveräänse riigina de jure 9. juulil 1921. Diplomaatilised suhted taastati kahe riigi vahel 28. augustil 1991, misjärel rajasid mõlemad riigid oma diplomaatilised esindused vastavalt Bonni ja Tallinnasse. 1999. aasta veebruaris avati Tallinnas Saksamaa Liitvabariigi suursaatkonna uus hoone. Eesti ajalooline saatkonnahoone Berliinis avas taas oma uksed 27. septembril 2001, pidulikul avamistseremoonial osales president Lennart Meri.

Eesti suursaadikud Saksamaal:
 

Tiit Matsulevitš (05.09.1991–27.08.1996)
Margus Laidre (27.08.1996–18.05.2000) 
Riina Kionka (24.08.2000–31.07.2004) 
Clyde Kull (26.08.2004-31.07.2008) 
Mart Laanemäe (27.08.2008-31.07.2012)
Kaja Tael (4.09.2012-31.07.2016)
Mart Laanemäe (29.08.2016 - )

Eesti aukonsulid Saksamaal:

dr Ulf-E. Lange, Hamburg 
Horst-Werner Maier-Hunke, Düsseldorf
Helmut Aurenz, Stuttgart
Klaus Hinrich Vater, Kiel
Klaus Luft, München
Jens O. Leisse, Schwerin
dr Til Assmann, Bremen
Astrid von der Malsburg, Frankfurt a.M.

SLV suursaadikud Eestis:

Henning von Wistinghausen (02.09.1991-22.10.1995)
Bernd Mützelburg (25.10.1995-01.08.1999)
Gerhard Enver Schrömbgens (23.08.1999-06.07.2002)
Jürgen Dröge (26.09.2002-20.06.2005)
Julius Bobinger (04.08.2005-19.06.2009)
Martin Hanz (16.09.2009-29.07.2011)
Christian Matthias Schlaga (28.09.2011-08.08.2015)
Christoph Eichhorn (08.09.2015 - )

Eesti ja Saksamaa kuulumine Euroopa Liitu ning NATO-sse annavad raamistiku meie kahepoolsele partnerlusele. Selle kõrval on jätkuvalt oluline koht mõlema riigi ajaloolisel-kultuurilisel ühisosal, mis vastastikustes suhetes puutepunkte loob. Kahepoolsete kontaktide tihedus ja regulaarsus on aasta-aastalt järjest kasvanud ja hea koostöö on välja kujunenud nii riikide valitsuste, parlamentide kui kohalike omavalitsuste tasandil.
 

Olulisemad visiidid
 

Eestisse
2015 23.-24.04 välisminister Frank-Walter Steinmeier, 13.04 kaitseminister Ursula von der Leyen
2014 välisminister Frank-Walter Steinmeier, Schleswig-Holsteini liidumaa peaminister Torsten Albig
2013 Baieri liidumaa Euroopa asjade minister Emilia Müller, Schleswig-Holsteini liidumaa PM Torsten Albig, Sachseni liidumaa PM Stanislaw Tillich
2012 majandus- ja tehnoloogiaminister Philipp Rösler, Baden-Württembergi rahandusminister Nils Schmid
2011 Bundestagi president Norbert Lammert
2010 välisminister Guido Westerwelle, põllumajandusminister Ilse Aigner, liidupresident Christian Wulff
2009 kaitseminister Franz Joseph Jung
2008 liidukantsler Angela Merkel
2007 Schleswig-Holsteini peaminister Peter H. Carstensen, Bundestagi asespiiker Susanne Kastner, majandus- ja tehnoloogiaminister Michael Glos, Schleswig-Holsteini siseminister Ralf Stegner, välisminister Frank-Walter Steinmeier
2006 Saksamaa eurominister Günter Gloser,endine liidupresident Roman Herzog, Schleswig-Holsteini justiits-, töö- ja Euroopa-asjade minister Uwe Döring, Liidunõukogu president ja Schleswig-Holsteini peaminister Peter Harry Carstensen, Liidupäeva president Norbert Lammert.
2005 Tüüringi liidumaa peaminister Dieter Althaus koos majandus- tehnoloogia- ja tööminister Jürgen Reinholziga, liidupresident Horst Köhler, Hamburgi liidumaa peaminister ja linnapea Ole von Beust
Saksamaale
2015 18.-21.05 president Toomas Hendrik Ilvese riigivisiit, 09.06 president Toomas Hendrik Ilves ühe peakõnelejana Berliini majanduskonverentsil „Läbimurre tulevikuhirmude asemel: reformid Saksamaal ja Euroopas“.
2014 peaminister Taavi Rõivas, välisminister Urmas Paet
2013 president Toomas Hendrik Ilves, peaminister Andrus Ansip, rahandusminister Jürgen Ligi, sotsiaalminister Taavi Rõivas
2012 president Toomas Hendrik Ilves, peaminister Andrus Ansip, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
2011 majandus- ja kommunikatsiooniminiter Juhan Parts, kaitseminister Jaak Aaviksoo, välisminister Urmas Paet, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
2010 põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, välisminister Urmas Paet, peaminister Andrus Ansip
2009 peaminister Andrus Ansip, kultuuriminister Laine Jänes, president Toomas Hendrik Ilves, sotsiaalminister Hanno Pevkur
2008 majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, peaminister Andrus Ansip, Riigikogu spiiker Ene Ergma, välisminister Urmas Paet, president Toomas Hendrik Ilves
2007 peaminister Andrus Ansip, president Toomas Hendrik Ilves, majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, rahvastikuminister Urve Palo, välisminister Urmas Paet
2006 peaminister Andrus Ansip, välisminister Urmas Paet, kultuuriminister Raivo Palmaru, põllumajandusminister Ester Tuiksoo, president Arnold Rüütel,majandusminister Edgar Savisaar, Riigikogu esimees Toomas Varek, siseminister Kalle Laanet, sotsiaalminister Jaak Aab
2005 kultuuriminister Raivo Palmaru, peaminister Andrus Ansip, välisminister Urmas Paet, kaitseminister Jaak Jõerüüt, põllumajandusminister Ester Tuiksoo

Kahepoolsete suhete lepinguline baas
 

Eesti ja Saksamaa suhted põhinevad mitmekülgsel lepingulisel alusel. Alates 2004. aasta 1. maist reguleerivad kahe riigi vahelisi majandussuhteid EL siseturureeglid ning kahepoolsed kokkulepped valdkondades, mis on liikmesriikide pädevuses.

  • Ühisavaldus Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi suhete alustest (jõustunud 29.04.1993)
  • Isikute tagasivõtmise kokkulepe ja kokkuleppe rakendamise protokoll (jõustunud 01.03.1999)
  • Kokkulepe vastastikusest viisakohustusest loobumise kohta (jõustunud 01.03.1999)
  • Sõjandusalase koostöö üldine kokkulepe ja vastastikkuste töövisiitide tagamise tingimuste kokkulepe (jõustunud 21.09. 1994)
  • Kokkulepe Saksa sõjahaudadest Eesti Vabariigis (jõustunud 26.10.1996)
  • Salastatud teabe vastastikkuse kaitse kokkulepe (jõustunud 08.02.2001)
  • Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustunud 12.02.1997)
  • Tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustunud 29.12.1998). Leping on tagasiulatuva mõjuga aastani 1994
  • Kaubandusliku meresõidu alane kokkulepe (jõustunud 06.6.1996)
  • Lennuliikluse leping (jõustunud 27.03.2002)
  • Nõustamise ja koostöö raamleping (ajutiselt kohaldatav 28.02.1997)
  • Kultuurikoostöö leping (jõustunud 15.08.2002)
  • Kokkulepe Saksa õpetajate lähetamise kohta Eesti koolidesse (jõustus 21.03.1994)
  • Eesti Vabariigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vaheline koolikoostöö kokkulepe (jõustunud 4.08.2010)
     

Kaitsealane koostöö
 

Lepinguline alus kaitsealasele koostööle Saksamaaga rajati 21.09.1994 vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimisega, mille peamisteks koostöövaldkondadeks said väljaõpe, varustushanked ja logistika.

Eesti ja Saksamaa vaheline kaitsealane koostöö on viimastel aastatel olnud aktiivne ja laiapõhjaline ning suunatud praktilisele koostööle. Saksamaa on toetanud Balti riikide õhuturvet ning osalenud Balti Kaitsekolledži ja NATO Kooperatiivse Küberkaitse Kompetentsikeskuse tegevuses.

Saksamaa on oluliselt panustanud Eesti kaitseväelaste väljaõppesse ning osalenud mitmetel hangetel kaitseväe poolt kasutatavasse tehnikasse ja varustusse.

Alates 2014. aasta sügisest täidab Eesti kaitseatašee ülesandeid Saksamaa LV-s kolonelleitnant Mark Trubok. SLV kaitseatašeeks Eestis on kolonelleitnant Konstantin Bellini, kes resideerib Helsingis.

 

Koostöö liidumaadega
 

Schleswig-Holstein

Tihedad suhted Eesti ja Schleswig-Holsteini liidumaa vahel said alguse juba paari aastakümne eest. Täna suhtlevad Eesti linnad ja maavalitsused ligikaudu 20 Schleswig-Holsteini liidumaa piirkonnaga. 2011. aastal toimusid Kieli ja Tallinna sõpruslepingu sõlmimise 25. aastapäeva üritused Kielis. 

Partnerlussidemed on loodud koolidel ning kogudustel, Schleswig-Holsteini ülikoolides (peamiselt Kielis) õpib kümneid Eesti üliõpilasi. 1995. aasta septembris avati Tallinnas Schleswig-Holsteini liidumaa büroo. Kieli ja Tallinna kaubanduskodade koostöö tulemusena loodi Eestis Saksa majandusesindus, mis tänase seisuga kannab nime Saksa-Balti Kaubanduskoda.

Pikaajaline koostöö-traditsioon on Schleswig-Holsteini liidumaaga välja kujunenud Eesti Põllumajandusministeeriumil. 1992. aastal allkirjastatud koostööprotokolli on tänaseks korduvalt pikendatud.

2011. aastal taasavati Schleswig-Holsteini liidumaa pealinnas Kielis Eesti aukonsulaat.

Eesti on osalenud ka iga aasta juunikuus toimuval kultuuri- ja majandusüritusel "Kieli päevad". Samuti osalevad Eesti filmid maineka filmifestivali "Nordische Filmtage Lübeck" programmis. 2011. aastal toimus Schleswig-Holsteinis festival FolkBaltica, kus tippsündmuseks oli kontsert „Kultuuripealinnade hääled”, millel osalesid koorid ja grupid Läänemere-äärsetest endistest ja tulevastest kultuuripealinnadest. Tallinna esindas Aarne Saluveer koos ETV Tütarlastekooriga, kes andis mitu kontserti ning meistriklassi muusikaõpetajatele.

2012. aastal toimus Schleswig-Holsteini liidumaa esinduses Läänemeremaade nõukogu 20. aastapäevale pühendatud aktus ja vastuvõtt, kus  Baltimaade kultuuriliseks esindajaks oli muusik Andres Mustonen.

2014. aasta Saksa Kevade partnermaaks oli Schleswig-Holstein. Saksa Kevade pidulikust avaüritusest Kumus võttis osa ka liidumaa president Torsten Albig.

Mecklenburg-Vorpommern

Kontaktid Eesti ja Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa vahel algasid juba 1970. aastatel, kui sõlmiti esimesed sidemed Schwerini ja Tallinna linnade ning Parchimi maakonna (Landkreis) ja Valga maakonna vahel. Tallinna Pedagoogiline Instituut ja Güstrow’ Pedagoogiline Kõrgkool vahetasid 1970. ja 1980. aastatel keelepraktika eesmärgil üliõpilasi. Greifswaldi Ülikooli juures asuva Põhja(maade) Instituudi juures õpetatakse lisaks skandinavistikale ka fennougristikat ja eesti keelt.

Põllumajandusalased kontaktid Eesti ja Mecklenburg Vorpommerni vahel said alguse 1999. aastal. Viimati allkirjastatud koostööprogramm aastateks 2008-2010 seadis eesmärgiks koostöö kõrghariduse, mahepõllumajanduse ja põllumajandusliku kultuuripärandi säilitamise alal.

Kahepoolsetest kultuurisündmustest võib esile tuua Schwerinis kohaliku Kunstvereini eestvõttel toimunud esimest välisstipendiaatide näitust „Blick von aussen“, kus Eestit esindas kunstnik Ly Lestberg.

Sachsen-Anhalt

Eestit ja Sachsen-Anhalti liidumaad seovad tihedad majandusalased suhted. 2000. aasta novembris avati Tallinnas Sachsen-Anhalti liidumaa kontaktbüroo. Vastastikku on vahetatud arvukalt majandus-, põllumajandus- ning äridelegatsioone. 2004. aasta novembris külastas Sachsen-Anhalti liidumaad peaminister Juhan Parts koos äridelegatsiooniga. Oktoobris 2005 tegi vastuvisiidi Eestisse Sachsen-Anhalti liidumaa peaminister Wolfgang Böhmer.

Põllumajandusvaldkonnas jätkub koostöö 2006. aastal sõlmitud koostöömemorandumi alusel. Eesti on olnud maailma suurimal põllumajandus- ja toidumessil „Grüne Woche“ esindatud oma stendiga alates 1993. aastast. 2013. aasta jaanuaris allkirjastas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder rahvusvahelise rohelise nädala partnerluslepingu, mille kohaselt Eesti sai 2014. aastal Grüne Woche partnerriigiks. Partnerriigi staatus andis Eesti toidutootmise sektorile võimaluse tõsta Lääne-Euroopas Eesti toidu tuntust ja usaldusväärsust, rõhutada meie toiduainete kõrget kvaliteeti ning äratada huvi meie ettevõtete vastu.

Baden-Württemberg

Eesti kontaktid Baden-Württembergi liidumaaga on viimaste aastatega kujunenud rõõmustavalt tihedaks Kahepoolse koostöö edasiarendamise seisukohast on oluline tähendus 11.11.2008 EAS ja Baden-Württemberg-International’i vahel alla kirjutatud vastastikkuse mõistmise memorandumil, misvõimaldab Eesti ettevõtetel leida partnereid Baden-Württembergi ettevõtete, ülikoolide ning uurimis- ja teadusasutuste hulgast ning osaleda ärivisiitidel Baden-Württembergi liidumaale. 2012. aasta Hannoveri tööstusmessil olid innovatsioonihallis asunud ühisstendil esindatud esindatud 11 Eesti ettevõtet. Samal aastal toimus EAS-i eestvedamisel ka Eesti ettevõtete kontaktreis Baden-Württembergi liidumaale eesmärgiga luua esmane kontakt Saksa ettevõtetega, keda külastada sooviti.

Eesti ja Baden-Württembergi liidumaa kahepoolse suhtlemise  kõrgpunktiks võib pidada peaminister Ansipi ning taastuvenergia ja energiatehnoloogiatega tegelevate ettevõtjate visiiti Stuttgarti 14.-16. juuli 2009. Visiidi raames toimunud äriseminaril tutvustati Baden-Württembergi ettevõtetele Eestisse investeerimisvõimalusi.

Viljakad koostöösidemed on tekkinud Baden-Württembergi ja Eesti kõrgkoolide vahel. 22.-26. märtsil 2010 olid Eesti kõrgkoolide rektorid visiidil Stuttgartis, Ulmis, Karlsruhes ja Heidelbergis. 11.-14.08.2010 külastas Eestit Baden-Württembergi Kunstide ja Teadusministeeriumi riigisekretär, et tutvuda Tallinna kogemusega  Euroopa Kultuuripealinnaks saamise ettevalmistustega.  

Karlsruhe linnas asub väliseestlasi ühendav Estnische Gesellschaft e.V.

Sachsen (Saksimaa)

Eesti ja Saksimaa ülikoolide vahel tekkisid tihedad suhted juba aastakümnete eest. Paljud tänased Eesti insenerid on saanud hariduse Dresdeni, Leipzigi või Chemnitzi ülikoolides. Nimetatud ülikoolide koostöö Tallinna Tehnikaülikooliga on jätkunud, seda eelkõige õppejõudude ja üliõpilasvahetuse osas ning teadus- ja arendusprojektide teostamisel. Koostööprojekte on läbi viidud nii digitaalelektroonika kui energeetika valdkonnas. Praeguseks on viiel Eesti kõrgkoolil partnerlussuhted Saksimaa kõrgkoolidega Erasmus programmi raames. Eesti kirjastused on juba aastaid osalenud Leipzigi raamatumessil. Dresdeni Rahvusvahelisel Lühifilmide festivalil (Filmfest Dresden) on regulaarselt esindatud eesti filmikunst.Hea koostöö on Saksimaaga põllumajandusvaldkonnas. Eestis on tutvustatud Saksimaa toiduaineid, milledest mitmedki tooted on jõudnud poelettidele.

Bayern (Baierimaa)

Baierimaaga on Eestil enim kokkupuutepunkte olnud majanduse vallas. Novembris 2003 kohtus peaminister Juhan Parts Münchenis Baierimaa peaministri Edmund Stoiberiga ja avas Eesti aukonsulaadi, samas tegutseb ka Eesti kool. Jaanuaris 2011 viibis Münchenis visiidil majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kes lisaks Baieri majanduse, transpordi ja tehnoloogia ministriga kohtumisele külastas ka kohalikke ettevõtteid.

Kord aastas toimuval kõrgetasemelisel julgeolekupoliitikateemalisel konverentsil Münchenis on osalenud Eesti välis- ja kaitseministrid, samuti president Toomas Hendrik Ilves.

2014. aasta mais külastas liidumaad peaminister Taavi Rõivas.

2011. aastal toimus Müncheni ja Ülem-Baieri infokeskuse Europe Direct eestvõttel Eesti majandust ja kultuuri tutvustav üritus, kus sihtasutuse Tallinn2011 esindaja Maris Hellrand tegi pikema ettekande Tallinnast kui Euroopa kultuuripealinnast, aga ka Eestist üldiselt. Üritusele järgnes aerofotonäituse „Linnu Eesti“ pidulik avamine Müncheni linnaraamatukogu ruumes.

München on Saksamaal Eesti kogukonna suuremaid keskusi.

Thüringen (Tüüringi liidumaa)

Eesti ja Thüringeni liidumaa vahelise majanduskoostöö käivitamine on toimunud mitmeid visiitide vahendusel. Jenas asuv "Institut für Fügen- und Werkstoffprüfung" teeb tihedat koostööd Eesti Masinatööstuse Liidu ja Tallinna Tehnikaülikooliga. Neljal Eesti koolil (Turba Gümnaasium, Valgu Põhikool, Tartu Kutsehariduskeskus, Tartu Tööstuskool) on sõprussidemed Thüringeni partnerkoolidega.

Hamburg

Eestit Hamburgis esindav aukonsul dr. Ulf-E. Lange on tegutsenud selles ametis juba alates 1993. aastast.
Alates 2003. aastast asub Hamburgis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Eesti esindus. 2004. aasta novembris sai Põhja-Saksamaa juhtiva regionaalpanga Vereins- und Westbank (HYPO Vereinsbank) Tallinna esindus filiaali õigused.

Koostööprojektidest Eesti ja Hamburgi vahel võib olulisimana nimetada vabatsoonide (vabasadamate) rajamist Eesti sadamates. Traditsioonilised messid, kus alati ka Eestist osalejaid, on laevaehitusmessid "SMM" ja "Hanseboot", samuti tavaturistile suunatud turismimess "Reisen". Tallinna sadam on osalenud üle kahe aasta toimuval kruiiside teemalisel kongressmessil "Seatrade Europe". Viimasel ajal on eestlaste hulgas suurt huvi äratanud tuuleenergia alane mess "Windenergie". Hamburgis tegutseb ühing Baltic Sea Forum (varasem Pro Baltica Forum) mille eesmärgiks on alates asutamisest 1992. aastal olnud rahvusvahelise koostöö edendamine majanduse, poliitika ja kultuuri vallas.

Kultuurisündmustest võib esile tõsta 2010.aastal  reisibüroo Mare Baltikum Reisen galeriis avatud Siim-Tanel Annuse näitust teemal „Raha ja luule“ ning 2011. aastal Hamburgi Thalia Teatris toimunud NO99 etendust „Kuidas seletada pilte surnud jänesele“

Nordrhein-Westfalen

Eesti ja Nordrhein-Westfaleni kahepoolne koostöö on keskendunud põllumajandusele, keskkonna- ja haridusküsimustele, rõhuasetusega koolitusele ning stažeerimisele Saksamaal . Nordrhein-Westfaleni suurim linn Köln on rahvusvahelise tuntusega messikeskus, mille messidel "Anuga" (toiduained), "Interzum" (mööbel), on mitmed Eesti ettevõtted juba aastaid osalenud. 2012. aasta Kölni mööblimessil oli esmakordselt esindatud suur Eesti mööblitootjate ühine esitlus.

Nordrhein-Westfaleni liidumaa kuulutas 2010. aasta nn „Teretulemast Eesti, Läti ja Leedu“ aastaks, mille raames toimus rida kolme väikeriiki ning nende kultuuri ja rahvast tutvustavaid üritusi. 26.-27.08.2010 Dortmundis toimunud rahvusvahelise meediafestivali ISEA programmi kavas oli eesti kunstnike Eve Arpo ja Riin Rõõsi projekt „Päev ilma mobiilita“. 26.09.2010 avati Petershagenis Glashütte Gernheimis, Nordrhein-Westfaleni liidumaa mainekas tööstusmuuseumis, kahekümne eesti klaasikunstniku töid tutvustav näitus.

2011. aastal toimusid Bonni lähistel Haus Annabergis traditsioonilised Saksamaa Eestlaste Ühenduse Kultuuripäevad.
 

Majanduskoostöö
 

Eesti ja Saksamaa majandussuhted on suures osas reguleeritud mõlema riigi EL liikmelisusest tulenevate õiguste ja kohustustega, millest olulisemad on Ühisturu põhimõtted (kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine Ühisturu piirides). Lisaks eelpool mainitud põhilepingutele on Eesti ja Saksamaa vahel sõlmitud järgmised kahepoolsed majanduslepingud:

  • Kokkulepe rahandusalasest koostööst (jõustunud 10.02.1995)
  • Kokkulepe töövõtjate töötamise kohta nende kutsealaste ja keeleliste teadmiste avardamiseks (jõustunud 21.08.1995). Kokkulepe võimaldab töövõtjatele kuni 1-aastast erialalist ja keelelist täiendamist (mida võib erandkorras pikendada veel 0,5 aastat) partnerriigis samaväärsetel alustel asukohariigi töövõtjatega. Võõrtöövõtjate kokkulepe, mis pole samastatav tööjõu vaba liikumise õigusega. Eesti poolt koordineerib rakendamist Tööturuamet
  • Nõustamise ja koostöö raamleping (ajutiselt kohaldatav 28.02.1997)
  • Kokkulepe Eesti sotsiaalministeeriumi ja Saksamaa töö- ja sotsiaalministeeriumi vahel lubamaks monteerijatel Eesti ettevõtetest püstitada palkmaju Saksamaal ja monteerijatel Saksa ettevõtetest teha montaažitöid Eestis (jõustunud 13.09.2002)

Kaubavahetus
 

Kahepoolsed majandussuhted Saksamaaga toimuvad liidumaade tasandil. Oluliseks partneriks äridiplomaatia edendamisel on EASi esindus Hamburgis.

Kahepoolses kaubavahetuses oli Saksamaa aastatel 2014. aastal Eesti 4. väliskaubanduspartneriks. Kaubavahetuse kogukäive moodustas 2,2 mld EUR, milles eksport moodustas 0,58 mld EUR ja import 1,6 mld EUR. Saksamaa osakaal Eesti kogu kaubavahetuses oli 8,4%. Saksamaale eksporditavaks kolmeks peamiseks kaubagrupiks on masinad ja seadmed (17%), puit ja puittooted (16,7%) ning muud tööstustooted (16,6%). Peamisteks impordiartikliteks olid masinad ja seadmed (27%), transpordivahendid (15,4%) ning keemiatooted (9%).

Eesti - Saksamaa kaubavahetus 2004-2014 (miljonit EUR)

  Eksport Import
2004 397 862
2005 385 1143
2006 387 1329
2007 422 1451
2008 428 1448
2009 392 763
2010 457 1042
2011 550 1304
2012 563 1438
2013 564 1464
2014 588 1584

Import arvestatud saatjariigi järgi, allikas: Statistikaamet

Saksa investeeringud Eesti ettevõtetesse
 

Saksa investorite huvi Eesti vastu on pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga tunduvalt kasvanud. Eestisse tulnud otsestest investeeringutest 31.12.2014 seisuga oli kogusummas 303,4 mln EUR pärit Saksamaalt. Põhiliselt investeeriti kinnisvarasse, aga ka tötlevasse tööstusesse, ehitusse, hulgi- ja jaekaubandusse, veonduse ja laonduse sektorisse, finants- ja kindlustustegevusse ning kutse-, teadus-, ja tehnikaalasesse tegevusse. Eestist Saksamaale tehtud investeeringud moodustasid 31.12.2014. a seisuga 34 mln EUR. Saksamaa on osakaalult kaheteistkümnes välisinvesteerija Eestisse (1,9% kõigist välisinvesteeringutest).

Kahepoolsete kaubandussuhete positiivsele kujunemisele aitavad kaasa majandusesindused nii Eestis kui Saksamaal. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel on Hamburgis esindus, mille ülesandeks on vahendada kontakte Eesti ettevõtjate ning Saksa ettevõtjate ja majandusorganisatsioonide vahel. Balti-Saksa Kaubanduskoda on osa Saksa kaubanduskodade ülemaailmsest võrgust ning abistab peamiselt Saksa ettevõtteid tegutsemisel Eesti turul. Majandusesindus toob igal aastal arvukalt Saksa firmasid tutvustusreisidele Eestisse. Samuti on nad tähtsamate Saksa messide (Hannover, Berliin, München, Stuttgart) esindajaks Eestis.

Turism
 

Saksamaa on muutunud aastatega üheks olulisemaks Eesti turismipartneriks, seda just eriti pärast Eesti ühinemist Schengeni viisaruumiga. Eesti on Saksa turistide meelissihtkohaks nii lühi- kui pikaajalistel reisidel (112877 tuhat turisti).

Koostöö kultuuri, hariduse ja teaduse alal
 

Hariduskoostöö
 

Eesti kõrgkoolide ja Saksamaa ülikoolide vahel on aastatega välja kujunenud tihedad ja laiaulatuslikud koostöösidemed. Alates 1992. aastast on Eesti kõrgkoolidele suunatud kahepoolset koostööd arendanud Kesk- ja Ida-Euroopa eriprogrammi raames Saksa Akadeemiline Vahendusteenistus (Deutscher Akademischer Austausch Dienst). Saksa valitsus toetab ka Tartu Ülikooli Euroopa Kolledžit, mis asutati Läänemeremaade Nõukogu poolt, eesmärgiga toetada sotsiaalteaduste õpetamise reformi Balti riikides. Tallinna Ülikooli juures tegutsev Hageni Kaugõppeülikooli Kontaktbüroo pakub ainsa Saksa ülikoolina kaugõppevormis õppetööd.

Traditsiooniks on muutunud Tartus toimuvad iga-aastased Saksa-Eesti akadeemilised nädalad nimetusega Academica, mille patroonideks on olnud Saksa ja Eesti presidendid ning mille läbiviimist toetavad Saksamaa Suursaatkond ja Saksa majandusettevõtted. Academica eesmärgiks on pakkuda Eesti ja Saksamaa teadlastele foorumit kohtumiseks, erialaste kontaktide sõlmimiseks ja edasiarendamiseks, kuid ka teaduse ja kõrgkoolide ees seisvate üldisemate probleemide lahendamiseks.  2012. aasta novembris Tartu Ülikoolis toimunud 16. Academica raames leidis aset sümpoosion, millele arutati eetika, teaduse ja intellektuaalse omandi kaitse küsimusi uute tehnoloogiate rakendamise puhul.

2002. aastal kahe riigi valitsuste vahel alla kirjutatud koolikoostöö leping aitas riiklikult reguleerida ja toetada Saksamaa poolt välja pakutud programmi süvendatult saksa keelt õpetavatele Eesti gümnaasiumidele. Lepingu alusel loodi mõnedes Eesti koolides (näit. Tallinna Saksa Gümnaasium) saksa õppekeelega osakonnad, mille lõpetajad saavad lisaks Eesti gümnaasiumi lõputunnistusele ja riigieksamitunnistusele Saksa üldise kõrgkooliküpsuse tunnistuse, mis võimaldab neil astuda Saksamaa ülikoolidesse. Saksa keele osakaal üldhariduskoolides õpetatavate võõrkeelte seas on küll aastatega mõnevõrra kahanenud, ent jäänud siiski püsima inglise ja vene keele järel kolmandale kohale. Saksa keel on ka üks õppeainetest, milles gümnaasiumi lõpetaja võib Eestis sooritada riigieksami.

Eesti keelt ja kultuuri on võimalik õppida Müncheni, Hamburgi ja Göttingeni ülikoolides. 2005. aasta sügisest töötab Göttingenis Eesti riigi poolt saadetud eesti keele lektor.

Kultuurikoostöö
 

Eesti ja Saksamaa kultuurikoostööle pandi alus 1993. aastal sõlmitud valitsustevahelise kultuurikoostööleppega. Viimastel aastatel on valdav osa koostööst toimunud eelkõige läbi vaba ja vahetu kultuurivahetuse ning otsekontaktide kaudu. Kuivõrd Saksamaal kuuluvad kultuuri- ja haridusteemad liidumaade pädevusse, siis toimub enamus sellealasest koostööst just liidumaade tasandil. Eestiga seotud kultuuriüritusi korraldavad põhiliselt sõpruslinnad või -regioonid.

Oluliseks saksa kultuuri tutvustajateks Eestis on kujunenud Tallinnas ja Tartus tegutsevad Saksa Kultuuriinstituudid ja 1998. a. Tallinna Saksa Kultuuriinstituudi juures avatud Goethe Instituut.

Alates 2003. aasta sügisest tegutseb  Eesti Suursaatkonnas Berliinis  kultuuriatašee, et aidata kaasa kontaktide loomisele ja vastastikuse kultuurivahetuse edendamisele.

TopBack

© Eesti Vabariigi Suursaatkond Berliinis Hildebrandstraße 5, 10785 Berliin, tel. (49) 30 254 606 02, e-mail: Embassy.Berlin@mfa.ee