Eesti ja Saksamaa Liitvabariik

27.07.2010

• Poliitilised suhted
• Olulisemad visiidid
• Lepingud
• Kaitsealane koostöö
• Koostöö liidumaadega
• Majanduskoostöö
• Koostöö kultuuri, hariduse ja teaduse alal

Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli kõne Tallinnas 26.08.2008

Poliitilised suhted

Saksamaa tunnustas Eestit suveräänse riigina de jure 9. juulil 1921. Diplomaatilised suhted taastati kahe riigi vahel 28. augustil 1991, mille järel rajasid mõlemad riigid oma diplomaatilised esindused vastavalt Bonni ja Tallinnasse. 1999. aasta veebruaris avati Tallinnas Saksamaa Liitvabariigi suursaatkonna uus hoone. Eesti ajalooline saatkonnahoone Berliinis avas taas oma uksed 27. septembril 2001, pidulikul tseremoonial osales president Lennart Meri. Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi diplomaatiliste suhete sõlmimise 85. aastapäeva ning suhete uuendamise 15. aastapäeva tähistamiseks korraldati 2006. aastal Balti riikide ja Saksamaa vaheliste diplomaatiliste suhete ajaloo teemaline näitus, mida tutvustati nii Saksamaa välisministeeriumi aatriumis kui ka Tallinna Ülikooli Akadeemilises raamatukogus.

Head partnerlussuhted Saksamaaga on üks Eesti välispoliitilisi prioriteete. Seda silmas pidades on meeldiv tõdeda kahepoolsete kõrgetasemeliste kontaktide märgatavat tihenemist viimastel aastatel. Saksamaa on toetanud Eesti ja teiste Balti riikide püüdlusi integreerumisel Euroopasse.

Euroopa Liidu kasvamine 25 liikmesriigini 2004. aastal tõi enesega kaasa märgatava muutuse riikide omavaheliste suhete iseloomus. Seda arengut on võimalik täheldada ka Eesti ja Saksa kahepoolses suhtluses. Kahepoolsetelt teemadelt on rõhuasetus üha enam nihkunud Euroopa ja laiemalt rahvusvahelistele küsimustele. Suhete põhirõhk on asetunud regionaalse koostöö aktiviseerimisele Saksa liidumaadega ning majandusalasele ja kultuurikoostööle. Olulisel kohal on ka Eesti ja Saksa parlamentide vaheliste suhete edendamine.

Koostöö Eesti ja Saksamaa vahel on aktiivne ja hõlmab paljusid valdkondi. Tihti on kontaktide aluseks isiklikud suhted, mistõttu on näiteks omavalitsuste tasandil toimuvast täpset pilti luua keeruline – koostöö on muutunud sedavõrd enesestmõistetavaks.

Olulisemad visiidid 2000-2010

Kahepoolsete suhete lepinguline baas

Eesti ja Saksamaa suhted põhinevad mitmekülgsel lepingulisel alusel. Alates 2004. aasta 1. maist reguleerivad kahe riigi vahelisi majandussuhteid EL siseturureeglid ning kahepoolsed kokkulepped valdkondades, mis on liikmesriikide pädevuses.

• Ühisavaldus Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi suhete alustest (jõustunud 29.04.1993)
• Isikute tagasivõtmise kokkulepe ja kokkuleppe rakendamise protokoll (jõustunud 01.03.1999)
• Kokkulepe vastastikusest viisakohustusest loobumise kohta (jõustunud 01.03.1999)
• Sõjandusalase koostöö üldine kokkulepe ja vastastikkuste töövisiitide tagamise tingimuste kokkulepe (jõustunud 21.09. 1994)
• Kokkulepe Saksa sõjahaudadest Eesti Vabariigis (jõustunud 26.10.1996)
• Salastatud teabe vastastikkuse kaitse kokkulepe (jõustunud 08.02.2001)
• Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustunud 12.02.1997)
• Tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustunud 29.12.1998). Leping on tagasiulatuva mõjua aastani 1994
• Kaubandusliku meresõidu alane kokkulepe (jõustunud 06.6.1996)
• Lennuliikluse leping (jõustunud 27.03.2002)
• Nõustamise ja koostöö raamleping (ajutiselt kohaldatav 28.02.1997)
• Kultuurikoostöö leping (jõustunud 15.08.2002)
• Kokkulepe Saksa õpetajate lähetamise kohta Eesti koolidesse (jõustus 21.03.1994)

Kaitsealane koostöö

Saksamaa on Eestile üks olulisemaid kaitsealase koostöö partnereid, kellega arendatakse väga laiapõhjalist, eelkõige praktilise suunitlusega koostööd.

2007. aastal teisenesid Saksamaa ja Eesti senised koostööpõhimõtted - varasemast abi andja ja abi vastuvõtja positsioonilt mindi üle NATO-liitlastele kohastele võrdväärsel panustamisel põhinevale koostööle.

Viimasel ajal on koostöös keskendutud väljaõppele, varustuse hangetele ja haldamisele, mereväekoostööle, keskkonnakaitsele ja relvastuskontrollile. Saksamaa osaleb ka Tallinnas asuva NATO Kooperatiivse Küberkaitse Kompetentsikeskuse töös. Balti Kaitsekolledžisse on Saksamaa saatnud nii oma õppejõude kui õppureid. Eesti sõjaväelastel on olnud omakorda võimalus käia end täiendamas Saksamaal.

Alates 2008. aasta augustikuust töötab Eesti kaitseatašeena Saksamaal kolonelleitnant Kristjan Moora. Eesti saatkonna juures tegutseb alates 2009. aasta algusest kaitsepoliitika nõunikuna Anna-Maria Praks. Septembris 2007 ametisse astunud Saksa kaitseatašee kolonelleitnant Joachim Timmer resideerib Helsingis.

Koostöö liidumaadega

Schleswig-Holstein

Tihedad suhted Eesti ja Schleswig-Holsteini liidumaa vahel said alguse juba paari aastakümne eest. Täna suhtlevad Eesti linnad ja maavalitsused ligikaudu 20 Schleswig-Holsteini liidumaa piirkonnaga. Partnersidemed on loodud koolidel ning kogudustel, Schleswig-Holsteini ülikoolides (peamiselt Kielis) õpib kümneid Eesti üliõpilasi. 1995. aasta septembris avati Tallinnas Schleswig-Holsteini liidumaa büroo, samal aastal rajas HSH Nordbanken (endine Schleswig-Holsteini Maapank) esimese Saksa pangana Tallinnasse oma esinduse. Kieli ja Tallinna kaubanduskodade koostöö tulemusena loodi Eestis Saksa majandusesindus, mis tänase seisuga kannab nime Saksa-Balti Kaubanduskoda.

Pikaajaline koostöötraditsioon on Schleswig-Holsteini liidumaaga välja kujunenud Eesti Põllumajandusministeeriumil. 1992. aastal allkirjastatud koostööprotokolli on tänaseks korduvalt pikendatud. 2006. aasta jaanuaris “Grüne Woche" toiduainetemessi raames kirjutasid põllumajandusminister Ester Tuiksoo ja Schleswig-Holsteini põllumajandusminister Christian von Boetticher alla koostöömemorandumi põllumajandusspetsialistide vahetamiseks Eesti ja Schleswig-Holsteini vahel aastatel 2006 kuni 2010.

Schleswig-Holsteini liidumaa siseministeeriumiga on koostööd tehtud politsei valdkonnas. 2007. aasta maikuus allkirjastas Eesti Siseministeerium Schleswig-Holsteini siseministeeriumiga politseikoostöö kokkuleppe infovahetuse ning koolitus- ja nõustamistegevuse osas. Flensburgi pärimusmuusikafestivali FolkBALTICA 2008 keskmes oli Eesti, üles astusid Elletuse ja Liisi Koikson, Ro:Toro ja Karl Laanekask, Kärt ja vennad Johansonid, akordionistid Kadri Laube ja Tarmo Noormaa koos Saksa ja Põhjamaade kolleegidega. Eesti on osalenud ka iga aasta juunikuus toimuval kultuuri- ja majandusüritusel "Kieli päevad". Samuti osalevad Eesti filmid maineka filmifestivali "Nordische Filmtage Lübeck" programmis. 2007/2008 hooajast on Schleswig-Holsteini Landestheater’i peadirigendina ametis Mihkel Kütson.

Mecklenburg-Vorpommern

Kontaktid Eesti ja Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa vahel algasid juba 1970. aastatel, kui sõlmiti sõprussuhted Schwerini ja Tallinna linnade ning Parchimi maakonna (Landkreis) ja Valga maakonna vahel. Lisaks on tekkinud partnerlussuhted veel mitmete teistegi omavalitsuste vahel. Tallinna Pedagoogiline Instituut ja Güstrow’ Pedagoogiline Kõrgkool vahetasid 1970. ja 1980. aastatel keelepraktika eesmärgil üliõpilasi. Greifswaldi Ülikooli juures asuva Põhja(maade) Instituudi juures õpetatakse lisaks skandinavistikale ka fennougristikat ja eesti keelt.

Põllumajandusalased kontaktid Eesti ja Mecklenburg Vorpommerni vahel algasid 1999. aastal. Viimati allkirjastatud koostööprogramm aastateks 2008-2010 seab eesmärgiks koostöö kõrghariduse, mahepõllumajanduse ja põllumajandusliku kultuuripärandi säilitamise alal.

Sachsen-Anhalt

Eestit ja Sachsen-Anhalti liidumaad seovad tihedad majandusalased suhted. 2000. aasta novembris avati Tallinnas Sachsen-Anhalti liidumaa kontaktbüroo. Vastastikku on vahetatud arvukalt majandus-, põllumajandus- ning äridelegatsioone. 2004. aasta novembris külastas Sachsen-Anhalti liidumaad peaminister Juhan Parts koos äridelegatsiooniga. Oktoobris 2005 tegi vastuvisiidi Eestisse Sachsen-Anhalti liidumaa peaminister Wolfgang Böhmer.

Põllumajandusvaldkonnas jätkub koostöö 2006. aastal sõlmitud koostöömemorandumi alusel. 2008. aasta "Grüne Woche" messil põllumajandusministrite poolt alla kirjutatud koostööprogrammi kohaselt keskendub lähiaastate ühistegevus bioenergiale ning Interreg ja mestimisprojektidele.

Baden-Württemberg

Eesti kontaktid Baden-Württembergi liidumaaga on paaril viimasel aastal kujunenud rõõmustavalt tihedaks. Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamise programmi "E wie Estland" raames leidsid Baden-Württembergi liidumaal 2008. aasta jaanuarist juunini aset arvukad kultuuri-, majandus- ja turismiüritused, mille ettevalmistustesse olid kaasatud kultuuri-, välis- ja haridusministeerium, EASi Turismiarenduskeskus ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Kõrvuti majandussidemete tihenemisega on ka ametlikul tasandil kahepoolsed suhted arenenud tõusvas joones. EV 90. aastapäeva tähistamise pidulikul vastuvõtul Baden-Württembergi Liidumaa esinduses 11.03.2008 osalesid Berliinis Eesti peaminister Andrus Ansip ja Baden-Württembergi liidumaa peaminister Günther Oettinger. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts külastas oma BW kolleegi 2008. aastal kahel korral - jaanuaris ning novembris, millega samaaegselt tutvustati Eestit Stuttgarti turismimessil ning osaleti Stuttgarti Väliskaubandusfoorumil- ja messil Global Connect. Baden-Württembergi majandusminister Pfister tegi omakorda koos äri- ja teadusdelegatsioonidega 2008. aasta aprillis visiidi Eestisse. Kahepoolse koostöö edasiviimise seisukohast on oluline tähendus 11.11.2008 EAS ja Baden-Württemberg-International’i vahel alla kirjutatud vastastikkuse mõistmise memorandumil, mille raames saavad Eesti ettevõtted leida partnereid Baden-Württembergi ettevõtete, ülikoolide ning uurimis- ja teadusasutuste hulgast ning osaleda ärivisiitidel Baden-Württembergi liidumaale.

Eesti ja Baden-Württembergi liidumaa kahepoolse suhtlemise kõrgpunktiks võib pidada peaminister Ansipi ning taastuvenergia ja energiatehnoloogiatega tegelevate ettevõtjate visiiti Stuttgarti 14.-16. juuli 2009. Visiidi raames toimunud äriseminaril tutvustati Baden-Württembergi ettevõtetele Eestisse investeerimisvõimalusi. Viljakad koostöösidemed on tekkinud Baden-Württembergi ja Eesti kõrgkoolide vahel. Õppe- ja teaduskoostööd arendavad Tartu ja Konstanzi ülikoolid; Tallinna Tehnikaülikool Stuttgarti, Karlsruhe ja Tübingeni ülikoolidega ning Fraunhoferi Instituudiga. Eesti Maaülikool Hohenheimi ja Konstanzi ülikoolidega; Eesti Kunstiakadeemia on teinud koostööd Stuttgarti Riikliku Kunsti- ja Disainiakadeemia ning Karlsruhe Riikliku Kaunite Kunstide Akadeemiaga. Eesti Muusikaakadeemial on aktiivsed partnerlussuhted Karlsruhe Muusikakõrgkooli ja Heidelbergi Pedagoogilise Kõrgkooliga.
Karlsruhe linnas asub väliseestlasi ühendav Estnische Gesellschaft e.V.

Sachsen (Saksimaa)

Eesti ja Saksimaa vahelised kontaktid said alguse juba 18. sajandil, kui mitmed balti-sakslased õppisid Dresdeni Kunstiakadeemias. Sealsed kunstnikud omakorda rändasid Põhja-Euroopasse, millest annavad tunnistust arvukad maalid ja gravüürid, milledel on jäädvustatud tolleaegne Eestimaa.

Eesti ja Saksimaa ülikoolide vahel tekkisid tihedad suhted juba aastakümnete eest. Paljud tänased Eesti insenerid on saanud hariduse Dresdeni, Leipzigi või Chemnitzi ülikoolides. Nimetatud ülikoolide koostöö Tallinna Tehnikaülikooliga on jätkunud, seda eelkõige õppejõudude ja üliõpilasvahetuse osas ning teadus- ja arendusprojektide teostamisel. Koostööprojekte on läbi viidud nii digitaalelektroonika kui energeetika valdkonnas. Praeguseks on viiel Eesti kõrgkoolil partnerlussuhted Saksimaa kõrgkoolidega Erasmus programmi raames. Eesti kirjastused on juba aastaid osalenud Leipzigi raamatumessil. Dresdeni Rahvusvahelisel Lühifilmide festivalil (Filmfest Dresden) on regulaarselt esindatud eesti filmikunst.

Hea koostöö on Saksimaaga põllumajandusvaldkonnas. 2006. aasta märtsis külastas Eestit Saksi põllumajandusministeeriumi delegatsioon, mida juhtis kantsler Kuhl. Sama visiidi raames toimus Eesti kolleegidele turustamise-alane koolitus. Samuti on tutvustatud Eestis Saksimaa toiduaineid, milledest mitmedki tooted on jõudnud poelettidele. 2006. aasta sügisel korraldati Eesti toodete nädal Aue linnas toidukaupade müügiketis "Zimmermarkt".

Bayern (Baierimaa)

Baierimaaga on Eestil kokkupuutepunkte majanduse vallas. Novembris 2003 kohtus peaminister Juhan Parts Münchenis Baierimaa peaministri Edmund Stoiberiga ja avas samas Eesti aukonsulaadi. Eesti ettevõtjad osalevad kinnisvara messil ExpoReal Münchenis. Müncheni ja Ülem-Baierimaa Tööstus- ja Kaubanduskojas toimus märtsis 2008 esmakordselt Balti riikidele, s.h. Eestile pühendatud majanduspäev. Baieri ettevõtjate huvi Eesti vastu on viimasel paaril aastal ühe enam kasvanud. Majanduspäeva raames kohtusid ka majandusministeeriumide esindajad. Tulevikku silmas pidades annab see hea potentsiaali majandus- ja ärisuhete tihenemisele Baierimaa ja Eestimaa vahel.

Kord aastas toimuval kõrgetasemeliseljulgeolekupoliitikateemalisel konverentsil Münchenis, on osalenud Eesti välis- ja kaitseministrid, samuti president Toomas Hendrik Ilves.

Thüringen (Tüüringi liidumaa)

Eesti ja Thüringeni liidumaa vahelise majanduskoostöö käivitamine on toimunud mitmeid visiitede vahendusel. 2004. aasta novembris külastas peaminister Juhan Parts töövisiidil Saksamaale koos Eesti ettevõtjate delegatsiooniga Thüringeni liidumaad. Visiidi raames avas peaminister Parts koos Thüringeni liidumaa peaministri Dieter Althausiga Erfurtis majandusseminari. 2005. aasta maikuus külastasid Thüringeni liidumaa peaminister Althaus ning teda saatev 30-liikmeline äridelegatsioon Eestit. Kohtumisel peaminister Andrus Ansipiga arutati kahepoolsete majandussuhete arendamise võimalusi ning koostöö süvendamist hariduse ja teadusarendustegevuse vallas.

Jenas asuv "Institut für Fügen- und Werkstoffprüfung" teeb tihedat koostööd Eesti Masinatööstuse Liidu ja Tallinna Tehnikaülikooliga. Neljal Eesti koolil (Turba Gümnaasium, Valgu Põhikool, Tartu Kutsehariduskeskus, Tartu Tööstuskool) on sõprussidemed Thüringeni partnerkoolidega.

Thüringeni ja Eesti põllumajandusministeeriumite koostöö veterinaarvaldkonnas on väldanud juba alates 1992. aastast. Koostöö laiendamist teistele aladele arutati novembris 2007, kui Thüringeni delegatsiooni külastas Tallinnat. 2008. a maikuus tutvustas Eesti põllumajandusministeeriumi delegatsioon Erfurdis "Euroopa Nädalal" Eesti põllumajandust ja toitu.

Hamburg

Hamburgi ja Eesti kontaktid said alguse aastasadade eest hansakaubanduse arendamise perioodil, mida tõendab Hamburgi raekoda kaunistav Tallinna (Revali) vapp.

Täna Eestit Hamburgis esindav aukonsul dr. Ulf Lange, on tegutsenud selles ametis juba alates 1993. aastast, olles ühtlasi esimene Eesti aukonsul Saksamaal.

Alates 2003. aastast asub Hamburgis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Eesti esindus. 2004. aasta novembris sai Põhja-Saksamaa juhtiva regionaalpanga Vereins- und Westbank (HYPO Vereinsbank) Tallinna esindus filiaali õigused.

Koostööprojektidest Eesti ja Hamburgi vahel võib olulisimana nimetada vabatsoonide (vabasadamate) rajamist Eesti sadamates. Traditsioonilised messid, kus alati ka Eestist osalejaid, on laevaehitusmessid "SMM" ja "Hanseboot", samuti tavaturistile suunatud turismimess "Reisen". Tallinna sadam on osalenud üle kahe aasta toimuval kruiiside teemalisel kongressmessil "Seatrade Europe". Viimasel ajal on eestlaste hulgas suurt huvi äratanud tuuleenergia alane mess "Windenergie". Hamburgis tegutseb ühing Baltic Sea Forum (varasem Pro Baltica Forum) mille eesmärgiks on alates asutamisest 1992. aastal olnud rahvusvahelise koostöö edendamine majanduse, poliitika ja kultuuri vallas.

2004. aastal leidsid Hamburgis aset Eesti päevad "Hamburg trifft Estland", kus Eestit tutvustati infomaterjalide, muusika, infotehnoloogiliste saavutuste ning kaasaegse köögikunsti vahendusel. 2005. aasta novembris võttis Eesti turismipäevadest osa peaminister Andrus Ansip, kes esines Hamburgi Kaubandus- ja Tööstuskojas ning kohtus ettevõtjatega.

2006. aastal tähistas Hamburgi sadam traditsioonilist sünnipäeva ja külalismaaks oli valitud Eesti. Lisaks kultuurisündmustele toimus Hamburgi Kaubanduskojas Eestile pühendatud logistikaseminar, millel osalesid majandusminister Edgar Savisaar, Tartu linnapea Laine Jänes, Tallinna volikogu esimees Toomas Vitsut.

Nordrhein-Westfalen

Nordrhein-Westfaleni liidumaa sidemed Eestiga ulatuvad kaugemasse ajalukku. Westfalenist oli pärit ehitusmeister, kes lasi ehitada XIII sajandil Läänemaale, Ridalasse kiriku. Reinimaalt on pärit ka von Glehnide suguvõsa, kes pärast kolmekümenaastast sõda (1618-1646) Eestisse põgenesid. Suguvõsa tuntuim, Nikolai von Glehn, rajas Nõmmele lossi koos pargiga.

Eestit on külastanud mitmed delegatsioonid Nordrhein-Westfalenist. Senine koostöö on keskendunud põllumajandusele, keskkonna- ja haridusküsimustele, rõhuasetusega koolitusele ning stažeerimisele Saksamaal. . 2009. aasta 29.-30. novembril tegi Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves koos Eesti ettevõtjatega töövisiidi Nordrhein-Westfaleni liidumaale. Lisaks kohtumisele liidumaa peaministri Jürgen Rüttgersiga osales president Ilves Eesti uue aukonsuli Maier-Hunke ametisseastumise tervitustseremoonial.

Nordrhein-Westfaleni suurim linn Köln on rahvusvahelise tuntusega messikeskus, mille messidel "Anuga" (toiduained), "Interzum" (mööbel), on mitmed Eesti ettevõtted juba aastaid osalenud.

Kahepoolsetest kultuurikontaktidest võiks esile tuua Eesti-Läti-Leedu kultuurifestivali "scene: estland lettland litauen in nrw" 2006. aastal. Nordrhein-Westfaleni vastuprogramm "Ruhrpott" leidis aset 2007. aasta kevadel Eestis.

Majanduskoostöö

Eesti ja Saksamaa majandussuhted on suures osas reguleeritud mõlema riigi EL liikmelisusest tulenevate õiguste ja kohustustega, millest olulisemad on Ühisturu põhimõtted (kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine Ühisturu piirides). Lisaks eelpool mainitud põhilepingutele on Eesti ja Saksamaa vahel sõlmitud järgmised kahepoolsed majanduslepingud:

• Kokkulepe rahandusalasest koostööst (jõustunud 10.02.1995)
• Kokkulepe töövõtjate töötamise kohta nende kutsealaste ja keeleliste teadmiste avardamiseks (jõustunud 21.08.1995). Kokkulepe võimaldab töövõtjatele kuni 1-aastast erialalist ja keelelist täiendamist (mida võib erandkorras pikendada veel 0,5 aastat) partnerriigis samaväärsetel alustel asukohariigi töövõtjatega. Võõrtöövõtjate kokkulepe, mis pole samastatav tööjõu vaba liikumise õigusega. Eesti poolt koordineerib rakendamist Tööturuamet
• Nõustamise ja koostöö raamleping (ajutiselt kohaldatav 28.02.1997)
• Kokkulepe Eesti sotsiaalministeeriumi ja Saksamaa töö- ja sotsiaalministeeriumi vahel lubamaks monteerijatel Eesti ettevõtetest püstitada palkmaju Saksamaal ja monteerijatel Saksa ettevõtetest teha montaažitöid Eestis (jõustunud 13.09.2002)

Eesti ja Saksamaa kaubandussuhted

2009. aastal oli Saksamaa Eesti 5. kaubanduspartneriks (osatähtsus 8,4%). Riikide järjestuses ekspordi ja impordi saatjariikide hulgas asetus Saksamaa vastavalt 5. kohale (6,0 %) ja 3. kohale (10,4%). Kahepoolse kaubavahetuse kogukäive Saksamaaga oli 2009. aastal 18,1 mld krooni (1,14 mld EUR), millest eksport moodustas 6,1 mld krooni (389 mln EUR) ja import 11,9 mld krooni (759 mln EUR). Kui ekspordinäitaja püsis väikse kõikumisega ligilähedasena 2008. aastale - 6,7 mld krooni (430 mln EUR), siis import kahanes poole võrra vrdl. (22,6 mld krooni/ 1,45 mld EUR). Kaubavahetuse saldo jäi negatiivseks – 5, 8 mld krooni (370 mln EUR).

Suuremad puudujäägid andis kauplemine masinate ja seadmete, keemiatööstuse toodete ning transpordivahenditega. Suurema ülejäägiga toimus kaubavahetus puidu ja puittoodetega.

Import arvestatud saatjariigi järgi, allikas: Statistikaamet

Suurimad ekspordiartiklid 2009. aastal:

• masinad ja seadmed – 19,6%
• muud tööstuskaubad – 14,2%
• metallid ja metalltooted – 12,5%
• puit ja puittooted – 11,9%

Suurimad impordiartiklid 2009. aastal:

• masinad ja seadmed – 27%
• keemiatooted – 11,4%
• transpordivahendid – 9,8%
• metallid ja metalltooted – 9,8%

Eesti-Saksa kaubandusbilansi areng aastail 1998–2009 (mln EEK):

Allikas: Statistikaamet

Saksa investeeringud Eesti ettevõtetesse

Saksa investorite huvi Eesti vastu on peale Eesti liitumist Euroopa Liiduga tunduvalt kasvanud. Eesti Panga andmetel oli 31.12.2009 seisuga Eestisse tulnud otsestest välisinvesteeringutest 1,3% pärit Saksamaalt kogusummas 2,2 miljardit krooni (140 mln EUR. Enim investeeriti finantsvahendusse, töötlevasse tööstusesse ja kinnisvarasse.

Äriregistri andmetel oli 01.01.2010 seisuga Eestis registreeritud 490 Saksa osalusega äriühingut, millest enam kui pooled põhinevad 100% Saksa kapitalil. Suuremad nendest on ERGO Kindlustuse AS, AS Eesti Gaas ja AS Tartu Veski.

Kahepoolsete kaubandussuhete positiivsele kujunemisele aitavad kaasa majandusesindused nii Eestis kui Saksamaal. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel on Hamburgis esindus. Esindus pakub ettevõtjatele praktilist abi, olles kasulik lüli Eesti ettevõtjate ning Saksa ettevõtjate ja majandusorganisatsioonide vahel. Balti-Saksa Kaubanduskoda on osa Saksa kaubanduskodade ülemaailmsest võrgust ning abistab peamiselt Saksa ettevõtteid tegutsemisel Eesti turul. Majandusesindus toob igal aastal arvukalt Saksa firmasid tutvustusreisidele Eestisse. Samuti on nad tähtsamate Saksa messide (Hannover, Berliin, München, Stuttgart) esindajaks Eestis.

Turism

Saksamaa on jätkuvalt üks olulisimaid turismipartnereid Eestile..Kahe riigi turismisuhteid on mõjutanud positiivselt Eesti liitumine Schengeni viisaruumiga 2007. aasta detsembris, sest ligi pooled Saksamaa turistidest külastavad Eestit Balti maade ringreisi raames.

2008. aasta küündis Eesti majutusettevõtetes ööbinud Saksa turistide koguarv 92 000 külalise piirini. 2009. aastal ööbis Eesti majutusettevõtetes 75 966 Saksamaa turisti, moodustades 5,5 % välisturistidest. Lisaks külastatakse Eestit lühiajaliselt või kasutatakse alternatiivseid majutusvõimalusi (nt haagissuvila kasutajad). Võrreldes teiste Eestit külastavate Lääne-Euroopa turistidega reisivad Saksamaa külalised rohkem mööda Eestit ringi. Samuti eelistatakse looduslikult kauneid kohti ning soovitakse tutvuda kultuuriliste ja ajalooliste vaatamisväärsustega. Eestlaste reisimine Saksamaale on muutunud samuti üha populaarsemaks. Eurooplaste Välisreiside Uuringu andmetel külastas Saksamaad 2007. aastal 132 000 Eesti elanikku. Eesti reisifirmade vahendusel viibis Saksamaal 2009. aastal 15 999 inimest.

Koostöö kultuuri, hariduse ja teaduse alal

Hariduskoostöö

Eesti kõrgkoolide ja Saksamaa ülikoolide vahel on aastatega välja kujunenud tihedad ja laiaulatuslikud koostöösidemed. Alates 1992. aastast arendab liiduvalitsus Kesk- ja Ida-Euroopa eriprogrammi raames Eesti ja Saksa kõrgkoolide vahelist koostööd, mida vahendab Saksa Akadeemiline Vahendusteenistus (Deutscher Akademischer Austausch Dienst). Saksa valitsus toetab ka Tartu Ülikooli Euroopa Kolledžit, mis asutati Läänemeremaade Nõukogu poolt, eesmärgiga toetada sotsiaalteaduste õpetamise reformi Balti riikides. Tallinna Ülikooli juures tegutsev Hageni Kaugõppeülikooli Kontaktbüroo pakub ainsa Saksa ülikoolina kaugõppevormis õppetööd.

Traditsiooniks on muutunud Tartus toimuvad iga-aastased Saksa-Eesti akadeemilised nädalad nimetusega Academica, mille patroonideks on olnud Saksa ja Eesti presidendid ning mille läbiviimist toetavad Saksa majandusettevõtted. Viimati toimunud (02.-05.11.2009) Academica külaliseks oli Kieli ülikool, kellega Tartu Ülikool on koostöösuhetes alates 1989. aastast.

2002. aastal kahe riigi valitsuste vahel alla kirjutatud koolikoostöö leping aitas riiklikult reguleerida ja toetada Saksamaa poolt välja pakutud programmi süvendatult saksa keelt õpetavatele Eesti gümnaasiumidele. Lepingu alusel loodi mõnedes Eesti koolides (näit. Tallinna Saksa Gümnaasium, Tartu Raatuse Gümnaasium) saksa õppekeelega osakonnad, mille lõpetajad saavad lisaks Eesti gümnaasiumi lõputunnistusele ja riigieksamitunnistusele Saksa üldise kõrgkooliküpsuse tunnistuse, mis võimaldab neil astuda Saksamaa ülikoolidesse. Saksa keele osakaal üldhariduskoolides õpetatavate võõrkeelte seas on küll aastatega mõnevõrra kahanenud, ent jäänud siiski püsima inglise ja vene keele järel kolmandale kohale. 2008/2009. õppeaastal õppisid saksa keelt 22 828 Eesti kooliõpilast.

Eesti keelt ja kultuuri on võimalik õppida Müncheni, Hamburgi ja Göttingeni ülikoolides. 2005. aasta sügisest töötab Göttingenis Eesti riigi poolt saadetud eesti keele lektor.

Kultuurikoostöö

Eesti ja Saksamaa kultuurikoostööle pandi alus 1993. aastal sõlmitud valitsustevahelise kultuurikoostööleppega. Viimastel aastatel on valdav osa koostööst toimunud eelkõige läbi vaba ja vahetu kultuurivahetuse ning otsekontaktide kaudu. Kuivõrd Saksamaal kuuluvad kultuuri- ja haridusteemad liidumaade pädevusse, siis toimub enamus sellealasest koostööst just liidumaade tasandil. Eestiga seotud kultuuriüritusi korraldavad põhiliselt sõpruslinnad või -regioonid.

Oluliseks saksa kultuuri tutvustajateks Eestis on kujunenud Tallinnas ja Tartus tegutsevad Saksa Kultuuriinstituudid ja 1998. a. Tallinna Saksa Kultuuriinstituudi juures avatud Goethe Instituut.

Alates 2003. aasta sügisest on Eesti Suursaatkonnas Berliinis tegev kultuuriatašee Reet Weidebaum, kes on väga aktiivselt aidanud kaasa kontaktide loomisele ja vastastikuse kultuurivahetuse edendamisele. 2008. aastal langes põhirõhk Eesti kultuuri tutvustamisele Saksamaal Eesti Vabariigi 90. aastapäevaga seonduvatele üritustele.

2009. aasta kultuurisündmustest võiks esile tuua Eesti dramaturgide ja teatrite osalemist Heidelbergi draamaturul „Stückemarkt 2009”, kus viiest auhinnast kolm tulid Eestisse (J. Ashilevi, A. Kivirähk, U. Lennuk). Festivali raamprogrammis esitleti ühtlasi 11 eesti kunstniku loomingut. 04.05.2009 tegi Eesti kinobuss /Kinolodi peatuse Berliinis teel Linzist (Euroopa kultuuripealinn 2009) Tallinnasse (Euroopa kultuuripealinn 2011). Saksamaal Münsteris toimus 26.-30.06.2009 kümnes ülemaailmne eestlaste kokkusaamine ESTO 2009. Oma visiidil Nordrhein-Westfahleni liidumaale avas kultuuriminister Laine Jänes 02.11.2009 Düsseldorfis Eesti kunstnike grupinäituse “Wir sind aus Estland”, kus on esindatud Jaan Elkeni, Kaljo Põllu, Andres Toltsi, Mare Vindi, Mall Nukke, Evi Tihemetsa ja paljude teiste kunstnike maale, graafikat ja videokunsti.