Deutsch
Eesti
English
Saatkond » Hoone Hildebrandstraße 5 ajalugu »

Hoone Hildebrandstraße 5 ajalugu


Maa-aladel Tiergarteni pargi lõunaserva ja Landwehrkanali vahel tekkis ligi 200 aasta eest Berliini esimene villadepiirkond, kus asusid ka mitmed linnarahva seas populaarsed "väljasõidulokaalid". 1852. aastal omandas siin suurema maatüki šokolaadivabrikant ja kondiiter Theodor Hildebrand, kelle järgi tänav hiljem ka oma nime sai. Tema ajal jagati maa kruntideks ja ka praeguse maja nr 5 kohale ning sellest lõuna poole ehitati 1853. aastal esimesed hooned. Teadaolevalt kuulusid Hildebrandstr 5 maa ja maja õukonnavarustaja Robrechtile. 1883. aastal laiendas Robrecht oluliselt hoonet, varasem ehitis säilis.

1894. aastal sai nimetatud maa ja maja omanikuks Robrechti tütar proua Hemptenmacher. 1895. aastal plaanisid tema tellimusel arhitektid Reimarus & Hetzel uue hoone, mille teostamiseks vana hoonestus lammutati. Ehitatud hoone on oma põhiosas säilinud, muudatusi on läbi teinud selle lõunapoolne, kõige kitsam ja nüüd Friedrich-Ebert-Stiftung'i hoonega piirnev osa. Rajatud hoone on historitsistlikus stiilis ebaühtlase ruumijaotusega eluhoone, mis oma fassaadiliigenduses jaguneb neljaks suuremaks ühikuks. Fassaadi liigendavad horisontaalsimsid ning -vuugid, samuti eri kujundusega aknad, akende kujundamisel on kasutatud ka ohtralt stukkdekoori. Sisekujunduslikult huvitavaima osa moodustab poolkeldrikorruse kohale jääv peakorrus kolme suure ruumiga – omaaegse saali, salongi ja muusikatoaga – ning salongiga külgnenud söögitoaga. Kõigi nende ruumide lagede kujundamisel on kasutatud stukk-kaunistusi (rosette jm), millele lisanduvad ka maalingud. Maja ülejäänud ruumid on tunduvalt lihtsamalt kujundatud.

1918. aasta tõi Saksamaa ellu suuri muudatusi ning paljudel varasematel omanikel hakkas nende villade majandamine üle jõu käima. Nii juhtus ka selle majaga – 1920. aastal müüs proua Hemptenmacher hoone tolleaegsele Eesti konsulile Berliinis. Voldemar Puhk ostis maja kui eraisik, kuna Eesti riigil polnud esialgu selleks raha. 15. mail 1920 asus majas tööle Eesti Vabariigi saatkond, kes kohandas selle saatkonnale sobivaks: ülakorrusel seati sisse konsulaadi kantselei koos kodanike vastuvõtmise võimalusega, ülejäänud ruume kasutati elu- ja esindusotstarbel.

Uued muudatused tulid 1940. aastal – augustis anti saatkond üle NSV Liidule. Seoses järgnenud suvel alanud sõjaga Saksamaa ja NSV Liidu vahel asus hoonesse Saksa välisministeerium. Maja kujundati täiesti ümber kantseleiks. Oma praeguse kuju sai ülalnimetatud lõunapoolne osa, seni lahtine kahekorruseline eeskoda suleti. Sõja käigus hävis peaaegu kogu Hildebrandstraße hoonestus, püsti jäi kolm maja, nende hulgas maja number 5.

Pärast Teise maailmasõja lõppu kohustasid okupatsioonivõimud Berliini linnavalitsust maja haldama, too omakorda kohustas üht advokaati seda "omaniku äraolekul" üürimajana käigus hoidma. Tingituna madalatest üüridest ja hiljem asukohast Berliini müüri vahetus läheduses, halvenes maja seisund pidevalt. Katus hakkas läbi laskma, keskküte ei töötanud sõja lõpust peale. Üürnikud seadsid oma korteritesse õliahjud, lisati arvukalt WC- ja duširuume ning seda ilma ametliku loata.

Tiergarteni linnaosa jäi Briti sektorisse, Suurbritannia aga ei tunnustanud NSV Liidu okupatsiooni, mistõttu jäi muutmata sissekanne Berliini kinnistusraamatus – Hildebrandstraße 5 omanik on Republik Eesti. Kuna Saksamaa ei tunnustanud Eesti eksiilvalitsust, valitses ülalnimetatud "asehaldur" maja kuni selle tagastamiseni seaduslikule omanikule. Kokkuvõttes võib öelda, et Eestil läks hästi. Läti ja Leedu saatkonnahooned hävisid sõja lõpul, Läti krunt müüdi veel 1980. aastate lõpul.

Uued ajad saabusid seoses Saksamaa ühendamise ja Eesti taasiseseisvumisega. Alates 1991. aastast on Eesti Vabariik jälle maja täieõiguslik omanik kõigi sellest tulenevate kohustustega. 2000. aasta augustis algasid pärast pikka ettevalmistavat faasi ümberehitustööd, alates 1. juunist 2001 on majas Eesti Vabariigi suursaatkonna tööruumid ja suursaadiku residents.

Eesti suursaatkond Berliinis
Fotogalerii saatkonnast


Kasutatud materjalid:

  • Hartmut Kurschat, Thomas Krebs, "Bauhistorische Studie über Haus und Grundstück Hildebrandstr. 5 in Berlin-Tiergarten, Gutachten im Auftrage der Bauausstellung Berlin 1984", Berlin 1988.
  • Saksa välisministeeriumi poliitikaarhiivi materjalid.
  • Eero Medijäinen, "Saadiku saatus", Tallinn, 1997.
  • Omaaegsete saatkonnatöötajate (Oskar Öpik, Evald Uustalu, Tamara Kask) suulised ja kirjalikud mälestused.

TopBack

© Eesti Vabariigi Suursaatkond Berliinis Hildebrandstraße 5, 10785 Berliin, tel. (49) 30 254 606 02, e-mail: Embassy.Berlin@mfa.ee